Koondlause. Laused, milles lauseliikmed korduvad, on koondlaused. Korduda võivad nii alused, öeldised kui ka teised lauseliikmed. Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Kasutatakse sidesõnu: ja, ning, ega, ehk, või, aga, ent, kuid, vaid, nii… kui ka. Kui koondlauses on erilaadilised täiendid, siis neid ei eraldata komadega: see ilus poiss, ...
.Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad.
.Mis on koondlause? •Koondlause võib sisaldada kokkuvõtvat sõna. •Kui see eelneb loetelule, tuleb kokkuvõtva sõna järele koolon. •Esimesel Tallinna maratonil olid kavas järgmised distantsid:25 km, 4 km, 10 km, samutilastejooksud. (Mis?) •Kui see järgneb loetelule, tuleb kokkuvõtva sõna ette mõttekriips.
.Koondlause 1. KOONDLAUSE Korduvate lauseliikmetega lause 2. KOONDLAUSE... <ul><li>...on korduvate lauseliikmetega lause. </li></ul><ul><li>Korduda võivad:... 3. SIDESÕNATA KOONDLAUSE <ul><li>Korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest komadega. </li></ul><ul><li>, , _____... 4. SIDESÕNATA ...
.Koondlause - lihtlause, milles on mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget: alust, sihitist, määrust, öeldistäidet või täiendit. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest koma või sidesõnaga ( ja, ning, või, ega, ehk, nii... kui ka, kuid, aga, ent, vaid ).
.Vali reeglid, mis kehtivad koondlause kohta. Semikooloniga ei eraldata koondlauses loetelude rühma. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii… kui ka ette loetelus koma ei panda. Kui loetelu järel on kokkuvõttev fraas, siis kasutatakse mõttekriipsu. Kui loetelu ees on kokkuvõttev fraas, siis kasutatakse mõttekriipsu.
.Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause
. .Koondlause on lihtlause, milles on korduvad lauseliikmed ehk loetelu. Loetelu osad võivad olla ühendatud kas komade, koma nõudvate (kuid, vaid, aga, ent) või mittenõudvate (ja, ning, ega, ehk, või, kui ka) sidesõnadega. Näiteks: Enne magama jäämist loen tavaliselt muinasjutte või luuletusi.
.Lauseõpetus ja lause. Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust - missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid. Lause on keelelise suhtluse põhiüksus.
.LIHTLAUSE – ühe öeldisega lause LIITLAUSE – mitmest osalausest koosnev, mitme öeldisega lause KOONDLAUSE – lihtlause, kus on kaks või rohkem samale küsimusele vastavat lauseliiget 4. • Kutsume kõiki vaatama näitust „Mängime arvutimänge?!“.
.Koondlause Õpik lk 106–107 Tv lk 58 Teab, mis on koondlause. Oskab kasutada koma koondlauses ning teab, milliste sidesõnade ette koma ei panda. Liht- ja liitlause, koondlause, loetelu, sidesõnad, jaatav ja eitav kõne 3. Toon Tellegen, „Minu isa” Tv lk 59 Õpik lk 108–110 Tv lk 60 Oskab leida ja moodustada koondlauset.
.Lauseliigid LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi.
.KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb:... Eesti keel - Põhikool 2 docx LAUSELIIGID ...iht- ja liitlause. 4 Mis on lihtlause?
.Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause. 1. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komaga, nt Sina küsid, mina vastan. Juhan on muidu tubli mees, kuid armastab vahel viina võtta. Räägib mitmes keeles, aga ise mahub taskusse. Püüdsime nendega arvestada, ent see tegi asja veel ...
.TÖÖLEHT EESTI KEEL 8. KLASS MIS ON LAUSE? LAUSETE LIIGITAMINE EHITUSE ALUSEL. KOONDLAUSE (P. Ratassepp, K. Puik „Lausetest tekstini“, Avita 2010, lk 22–23; 64)
.TÖÖLEHT EESTI KEEL 8. KLASS MIS ON LAUSE? LAUSETE LIIGITAMINE EHITUSE ALUSEL. KOONDLAUSE (P. Ratassepp, K. Puik „Lausetest tekstini“, Avita 2010, lk 22–23; 64) VÕTI . Mis on lause? (õp lk 22 –23) Lause väljendab mingit terviklikku tegevust või mõtet.
.Koondlause Koondlause rindliikmeid võivad ühendada rinnastavad sidesõ-nad ja, ning, ega, ehk, või, aga, ent, kuid, vaid jms. Tavaliselt ei nõua koma JA, NING, EGA, EHK, VÕI, (NII..)KUI KA. Keelenõuandest on kõige rohkem päritud viimase kohta, nt Ni i-sugused toimingud on kasulikud nii raha kogumise kui ka raha kasutamise huvides.
.Mis lauseliikmena esinevad isikunimed järgmistes lausetes? Lisaks täida allolev tabel, et näidata, kas lause on lihtlause (koondlause või mitte) või liitlause (rindlause või põimlause), tehes sobivasse lahtrisse risti. 1. 23. septembril 2006 valiti Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi presidendiks, 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks.
.Mis tahes info serveeritakse kuulajale niimoodi, et üks osa sellest võetakse teate lähtepunktiks, teine osa haagitakse selle külge. Seda osa lausest, mille kohta midagi teatatakse (teate lähtepunkti), nimetatakse teemaks. Ülejäänud lauseosa, mis väljendab seda, mida millegi kohta teatatakse, on reema. Teemat eristab reemast põhiliselt ...
.ükskõik mis (= mis tahes), ükskõik kuhu (= kuhu tahes) Töö on hästi tehtud, ükskõik mis nurga alt ka ei vaataks. – Mul on ükskõik (= ma ei hooli), mis sa teed või kuhu lähed. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et: Sõime edasi, olgugi et kõht oli juba täis. Olgugi et kõht oli juba täis ...
.Teab, mis on liht- ja liitlause. Oskab leida öeldist. Teab, mis on koondlause. Oskab kasutada koma koondlauses ning teab, milliste sidesõnade ette koma ei panda. Oskab luuletust peast ilmekalt esitada. Teab, mis on otsekõne ja saatelause. Oskab leida tekstist otsekõnet sisaldavaid lauseid. Teab, mis on rahvaluule, teab rahvaluule liike.
.4 ÖELDIS 1. Öeldis on tegusõna. 2. Öeldis väljendab lauses tegevust (jookseb, söövad) või seisundit (unistab, mõtles). ALUS 1. Alus on nimisõna (poiss, koer) või seda asendav asesõna (ta, nad). 2. Alus väljendab lauses tegijat. 323. A Loe. Kõik ei ole laused.
.Põimlause osalaused. Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest.. Pealause. Pealause on selline osalause, mis võib esineda ka iseseisvalt.Kõrvallause ei saa tavaliselt iseseiseva lausena esineda, vaid alistub pealausele.. Näiteks lauses Peeter oli õues, kui vihma sadama hakkas võib osalause Peeter oli õues ka üksinda esineda. Lause teine pool kui …
.Mis on koondlause? Too üks näide. Koondlause on lihtlause, milles kordub mingi lauseliige, näiteks alus. Aias kasvavad pirni-, õuna- ja kirsipuud. 400. Mis on rindlause? Liitlause, kus osalaused on võrdväärsed ja nende vahele võib panna mõttelise punkti. 400.
.Koondlause Mis on koondlause? Korduvate lauseliikmete leidmine. Koondlause kirjavahemärgid. Liitlause Lihtlausete ühendamine liitlauseks. Osalausete eristamine. Liitlause kirjavahemärgid. Pildi põhjal teksti koostamine. Õpime arutlema Põhjuse-tagajärje seoste märkamine. miks-küsimuste esitamine ja neile tekstist vastuse leidmine.
.This chapter discusses the theory behind the well-known formulae for the bearing capacity of soils. Theoretical solutions for an infinitely long strip foundation on a weightless soil, with the soil above the founding plane acting simply as a surcharge, are presented for both total stress and effective stress failure criteria. The use of empirical adjustment factors to take …
.Poolitamine koondlause, korduvad lauseliikme, teabetekstid Õpilane oskab moodustada ja kirjavahemärgistada koondlauset. Õpilane oskab sõnu poolitada. etteütlus 29. nädal Otsekõne kirjavahemärgid. Üte otsekõne, saatelause Õpilane teab, mis on otsekõne ja saatelause, oskab moodustada ja kirjavahemärgistada otsekõnet sisaldavat lauset.
.EESTI KEELE TÖÖKAVA 4. KLASSILE. Õpetaja: Kirsi Rannaste . Õppeaasta: 2013/2014 . Tundide arv: 5 nädalatundi, kokku 175 tundi . Kasutatav õppekirjandus: Sarapuu ...
