V Kasuta koma, kui järgnev täiend täpsustab sisuliselt eelnevat täiendit! uhke, viiekümnest roosist koosnev kimp raske, 175-kilone kapp pikk, 21 esinejat hõlmav kontsert Χ Koma ei käi selliste omadussõnade vahele, mis käivad ühe ja sama objekti kohta ning märgivad selle eri tunnuseid…
.Küsisõnade ette käib tavaliselt koma. Sest, et, kuid ette ka. Muude ette saab ka koma panemata hakkama, tuleb vaadata, kas mõlemal pool sõna on tegusõna pöördes või kas tegu pole vastandusega (mitte see, vaid teine). Ja vabalt võib juhtuda ja ja ning ette koma, see "ei käi"-reegel on algklasside jaoks.
.Ükskõik mis, ükskõik kuhu jms tähenduses ‘mis tahes’, ‘kuhu tahes’ jne kuuluvad kokku ning siduvate sõnade mis, kuhu jm ette koma ei panda. Kui aga ükskõik väljendab seisundit, kuuludes pealause öeldise juurde, eraldatakse ta siduvast sõnast komaga. Vrd …
. .Kuulamine, mitte rääkimine. Kuulamine mitte, (pigem) rääkimine. Sinna koma panedki, kus lauset välja öeldes pausi teed. Ja teatud juhtudel sõltub sellest ka lause tähendus. Või veel üks näide, kus koma lause tähendust muudab: Meie lapsed ei tea elust veel midagi. Meie, lapsed, ei tea elust veel midagi. Vasta Tsiteeri.
.Põhjamaades, harva ette tuleb), ja neid võib käsitada ka sama-väärsete määrustena ning panna koma üksnes määruste vahele (täna, 7. detsembril saavad huvilised jälgida .. ; Viljandis, AS Vilma praeguses asukohas rajati leivatööstus juba 1934. aastal; .. mida teistes riikides, eriti Põhjamaades harva ette tuleb). Lisand
.Sidesõnade ette koma panemine on lihtne selgeks saada väikeste salmikestega: Et, sest, kuid, vaid, aga – seisavad koma taga. Ja, ning, ehk, ega, või – ette koma ei käi. 6) Suur ja väike täht Lauset alustatakse suure tähega. Kõik inimeste, riikide, asutuste, organisatsioonide jne kirjutatakse samuti suure tähega.
.1. Järellisand ning omadussõnaline järeltäiend eraldatakse oma põhjast koma(de)ga. Nt Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? Minu kolleeg, tark ja elukogenud, ütles, et varsti oleme pankrotis. Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand komastatakse vaid eest.
.3. Koma aeg saabub siis, kui tervitussõna järel soovime nimetada inimest või inimesi, kellele kirjutame. Koolist ehk mäletatakse, et see, keda-mida me nimetame, on üte, mis nõuab enda ette ja taha koma. Kuna pärast ütet lause ei jätku, jääb lõpukoma ära ja selle asemel pannakse taas tervitushüüumärk või mitte midagi. Tere, Oliver!
.Kas ette panin ka nüüd koma, see vist sobib siia. Aga selle viimase lause lõppu ma küsimärki ei pannudki, nagu ei sobinud eriti, aga siin nagu ette panin ikka koma. Tundus, et kuidagi sobib. Et ette tuleb küll igalpool koma panna, nagu viimases lauses. Siin jälle nagu ette sobis see koma. Kas see on õige, ei ole üldse kindel.
.Kui sidesõnadele nagu, otsekui, kui järgneb öeldis, siis pannakse sidesõna ette koma. Siduvaid asesõnu kes ja mis ning nende käändelisi vorme kasutatakse ainsuses. Näide: Need, kellel on palju raha, käivad restoranis söömas. Nimisõnalisi asesõnu kes ja mis ei tohi asendada omadussõnaliste asesõnadega milline, missugune.
.Põimlause osalaused. Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest.. Pealause. Pealause on selline osalause, mis võib esineda ka iseseisvalt.Kõrvallause ei saa tavaliselt iseseiseva lausena esineda, vaid alistub pealausele.. Näiteks lauses Peeter oli õues, kui vihma sadama hakkas võib osalause Peeter oli õues ka üksinda esineda. Lause teine pool kui …
.ette ei panda koma ette pannakse koma . 9 / 10. et . ette pannakse koma ette ei panda koma . 10 / 10. vaid . ette ei panda koma ette pannakse koma . Uuesti Edasi. Autor: Ingrid Maadvere TaskuTark OÜ Reg kood: 12268475. Uustalu 11, 13516. Tallinn, Eesti. Kasutustingimused ...
.Aga „ja“ ette ei käi ju koma? 30. aprill 2014. Autor: Helika Mäekivi. Sedasi imestatakse vahel, kui olen pannud koma sinna, kus see reeglite järgi peab olema. Kolmandas klassis pähe õpitud sõnarida ja, ning, ega, ehk, või, kui ka on sellise veendumuse kindel alus. Täna tuletame meelde kaks reeglit komade paneku kohta. 1.
.Koma tuleb lauselaiendi järele panna üksnes siis, kui: a) see alustab lauset või osalauset ja. b) selle järel ei tule mitte öeldis, vaid mõni muu lauseliige. Seega, seminarile ta tulla ei saa. Esiteks, tal on samal ajal õppetöö, ja teiseks, ta ei jõua muidu lastele lasteaeda järele.
.Kui pannakse koma. Selleks, et mitte kahelda, kas koma pannakse "mis" ette ja millistel juhtudel on see tõesti vajalik, võite minna kahel viisil. Esimene neist on keerulisem ja nõuab teadmisi erinevatest asjaoludest: "mis" võib olla osake, liit või asesõna. Kolmandal juhul toimib see lause liikmena, asendades nimisõna.
.52 Esimese ja ette koma ei tule, sest see ühendab sama astme kõr- vallauseid. Teise ja ette tuleb koma panna, sest see eraldab eri tasandi kõrvallauseid. Järellisandi, järeltäiendi, lauselühendi ja kiilu komastamise reegleid nende lauseelementide …
.KOMA KES, MIS, AGA EES. KOMA. 1. Märgi koma jämedalt trükitud sõnade ette. Püstjoone asemele pane õige kirjavahemärk. JÕULUKINK EEDILE. Väikeses majakeses mis asus küla serval, elas vaene lesknaine. oma poja Eediga. Jõuluõhtu tõi nende ellu pöörde.
.Koma et, sest, aga, vaid, kuid, siis ees. TUNNI EESMÄRK: Teab sõnu, mille ette pannakse koma. Oskab tekstist leida sõnu, mille ette kirjutatakse koma. Tunneb arvuti klaviatuuri ja oskab seda kasutada. Oskab sõnu värvida. TÖÖJUHEND: 1. Loe laused läbi. Leia tekstist sõnad, mille ette tuleb kirjutada koma.
.Samalaadiliste täiendite vahele pannakse koma. Pikad, lühikesed, kõhnad ja prullakad poisid - kõik tantsisid sambat. Samalaadilised täiendid on näiteks: 1) Omadussõnalised täiendid: Sinine, kollane, punane ja pruun värv said juba otsa. 2) Täiendid, mis näitavad samaliigilisi tunnuseid: Inglise, vene, saksa keele oskus on väga vajalik.
.2) araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele: 20. märtsil 1995. aastal 5. avenüül 3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. 6. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm.
.3)lühenditesse, mis võivad lugejat eksitada: See toimus 5. saj e.m.a. KOMA Koma pannakse 1) aga, kuid, vaid, ent ette koond- ja rindlauses vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend:
.Kui koma taga on tegusõna, siis koma on ok. Isegi, kui koma taga tegusõna pole, kuid me mõistame, et seal peaks olema. Kui koma taga tegusõna pole (ega pole ka ette näha), siis koma ei panda ja on tegemist võrdlusega.
.Põimlause koma 17 •Kõrvallausesidendeid: nagu, kui, näiteks, sest, et, sellepärast,küsiv-siduv asesõna mis, kes, kus, kuidas, miks. •1867. aasta kevadel toimus Tallinnas suur üleujutus, kuitormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseksÜlemiste järveüleujutuste eest, ja paljud majapidamised said kannatada.
.3. Koma aeg saabub siis, kui tervitussõna järel soovime nimetada inimest või inimesi, kellele kirjutame. Koolist ehk mäletatakse, et see, keda-mida me nimetame, on üte, mis nõuab enda ette ja taha koma. Kuna pärast ütet lause ei jätku, jääb lõpukoma ära ja selle asemel pannakse taas tervitushüüumärk või mitte midagi. Tere, Oliver!
.Õppimine. Kirjavahemärgid. Üte eraldatakse lausest komadega.. Lisand:. Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga.. Kui lisandit komaga ei eraldata.. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga. Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga.. Olevas käändes järellisandile koma ei panda.
.Sidesõnad, mille ette pannakse koma, Lisa komad kuhu vaja. "Ta esitas tantsu mida oli mitu kuud õppinud", Sidesõnad mille ette ei käi koma, Mitu tähte on eesti keelses tähestikus?
.Millal tuleb „seega“ taha koma? 14. mai 2015. Autor: Helika Mäekivi. Tekst peab olema sidus ja huvitav. Selle saavutamiseks lisatakse lausetele sageli mitmesuguseid sõnu, mis ei ole eluliselt vajalikud, aga annavad rõhku, seovad lauseid loogiliselt kokku, annavad tekstile isikupära ja väljendavad autori suhtumist.
.Lisandi kirjavahemärgid. Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest.. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt?. Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie. ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub …
.Lisaks võiks ette panna lühendi ingl, et oleks teada, mis keelega tegu. Mis on muuseas künnisfilter? Võiks selgitada. Palju on komavigu, tuleb üle vaadata mis jt küsisõnad lause sees - nende ette käib koma. Sõna vaid ette käib koma. "huvipunktide või –objektide" - siin on mõttekriips, aga peaks olema sidekriips (see on lühem).
