Kuidas varasemalt metsa kokku arvestati. Eesti Vabariigi 100 aastase ajaloo jooksul on metsa pindala ja puidutagavara hinnatud eri metoodikatega ja täpsusega. Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel loeti metsamaaks maa-alasid, mis olid katastris arvele võetud metsamaana.. Ehkki sellise inventeerimise põhifookus on metsal, määratakse kõigil proovitükkidel ka maa kategooria ehk saadakse lisaks metsanäitajatele teada, kui palju on põõsastikke, haritavat maad, rohumaad, sood, vett ja teid. Pärdi sõnul on selliseid proovitükke looduses raske märgata, aga teatud värvimärgid puudel annavad kluppimisest aimu.. Statistika järgi on Eestis metsaga kaetud rohkem kui pool pindalast, mis on vabariigi algaastatega võrreldes tunduvalt suurem, vahendab BNS. Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski sõnul on peamisi metsaga seotud küsimusi, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju. "Kui 1927. aastal oli Eestis metsamaa pindala 945 883 hektarit ja see moodustas .... Üldiselt on metsade pindala selle aja jooksul suurenenud 17 miljoni hektari võrra. Suuremal või vähemal määral on see tõusnud peaaegu kõigis Euroopa riikides. Eestis näiteks 2,09-lt miljonilt hektarilt 1990. aastal 2,20 miljonile hektarile 2010. aastal. Eriti kiiresti on metsade pindala suurenenud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal ja Islandil.. Rootsis hinnataksegi säilikpuude jätmise kulu nullilähedaseks, kusjuures vanade lehtpuude allesjätmist peetakse sealses metsanduses üldse üheks kõige kuluefektiivsemaks keskkonnameetmeks (Carlén et al., 1999). Kokkuvõttes võib öelda, et säilikpuude – uue metsa põlispuude – hetkeseis ja võimalused on Eestis hakanud selguma.. Pruunkaru (Ursus arctos) Eestis on karud elanud juba väga pikka aega. Praegu loendatakse kogu Eesti peale 650–700 karu, nende arv püsib stabiilsena. Karude jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Talveuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini.. Eestis on mitukümmend metsaühistut ja nende liikmete arv kasvab kiiresti – ühistutesse on praegu koondunud rohkem kui 11 000 metsaomanikku. Metsaühistusse võib pöörduda iga metsaomanik, kes tunneb, et vajab abilist metsaasjade ajamisel.. täpsustatud, kui pika perioodi puidutoodete eksport annab tulemuseks tervelt 4,6%, siiski võime järeldada, et Soome metsadest pärit süsinikku on väljaspool Soomet olevates ehitistes ligi kaks korda enam kui Soomes endas. Lisaks puidus ladestunud süsinikule väljendub puidu kasutamise keskkonnamõju nn.. Metsamaa hinda ja väärtust Eestis mõjutavad: Metsakinnistu suurus – mida suurem kinnistu, seda kõrgem hind. Metsamaa viljakus ja kasvukohatüüp – kõrgema mullastiku boniteediga metsamaade hind on samuti kõrgem. Oluline on puuliigi ja kasvukoha omavaheline sobivus – et kasvatada elujõuline ja kvaliteetne mets.. Poliitilistes vaidlustes metsade kaitse üle esitatakse põhiargumendina kaitse all oleva metsa pindala. Paraku ei saa paari arvu põhjal öelda, kas kaitstakse liiga vähe, palju või piisavalt, vaid süveneda tuleb asja sisusse. Kaitse all mille või kelle eest, mille või kelle jaoks, ja …. Selgitades praeguseid raiemahte Eesti metsades, märkis Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli vanemteadur Allan Sims, et eelmise sajandi kuue- ja seitsmekümnendatel toimus laiaulatuslik põllu- ja rohumaade metsastamine, mil igal aastal uuendati ligikaudu 15 000 hektarit. "See tähendab, et kahe kümnendiga tuli umbes 300 000 .... Metsamajanduse huvides on Eestis kuivendatud umbes 560 000 ha soid [7]. Kuivendati põhiliselt soometsi, aga ka õhukeseturbalisi lagedaid madal- ja siirdesoid. Põllumajanduslikul otstarbel on Mati Ilometsa hinnangul kuivendatud 450 000 ha soid ja soostunud alasid [1], enamasti madal- …. Siim Kuresoo: maailma päästmiseks pole vaja Otepää metsa tabletiks pressida. On aeg ühiskondlikult arutada, mida tähendab miljonite eurode kinkimine metsatööstusele ja kas oleme valmis ka tulevikus tegema taolisi kingitusi meie looduse arvel, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi koordinaator ja juhatuse liige Siim Kuresoo.. Nende hinnangute alusel tehakse igal aastal ettepanekud, kui palju põtru küttida. Metsaametnikud on teinud järgmisi tähelepanekuid: • ligi kolmandikus metskondades tuleb ette hiljuti rühmiti kooritud kuuski või on märgatud sagenenud kuuskede koorimist,. Peamisi metsaga seotud küsimusi on, kas Eestis raiutakse metsa liiga palju. Arvamusi on seinast seina. Siinkohal veidi statistikat, mis ilmub ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja antavas kogumikus metsa kohta. 1927. aastal oli Eestis metsamaa pindala 945 883 hektarit ja see moodustas vabariigi üldpindalast 20,5%.. Kas Eesti metsa raiutakse liiga palju või vähe - see on hetkel ülikuum küsimus. Statistikat on palju ja iga seisukoha toetuseks võib leida sobivat. Kriitikud süüdistavad riiki selles, et see esitab statistikat valikuliselt ning tegelikku olukorda ilustades.. Kui pindala järgi võtta, siis jah, tõsi on nii see kui ka teine. Eesti metsa pindala on suurem kui kunagi varem, üle kahe miljoni hektari, mõne arvutuse järgi koguni 2,3 miljonit hektarit. Teiselt poolt aga on tähtis see, mis selle pindala peal …. Palju on Eestis metsa? Enam kui pool Eestist (51,5 protsenti) on metsane, kokku 2,25 miljonit hektarit. Kõige metsasemad on Hiiumaa, Pärnumaa madalikud, Kõrvemaa ja Alutaguse. Rohkem metsa leidub ka Loode-Eestis ning suurte Emajõe vesikonna soode ümbruses (Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo). Eestis on rohkem kui 45 000 .... Eestis on ligikaudu 2,1 miljonit hektarit ametlikku metsamaad. Kõrget metsa on tunduvalt vähem, näiteks vähemalt 34 meetri kõrguseid puid võib leida laiali paisatuna üksnes mõnel tuhandel hektaril üle Eesti. Tänasel kaardil näitame, kui palju on Eesti eri paigus metsamaad ja kui palju on seal arvestatava kõrgusega metsi.. Kui palju on väärt minu mets? See on meie klientidelt korduma kippuv küsimus. Täpse vastuse saamiseks peaks esmalt metsamajandamiskava vaatama. Metsakavad kehtivad 10 aastat ning seal on kirjas kasvava metsa tagavara, peamised puuliigid, sortiment, kasvukohatüüp ning täius.. Eesti Loodus. Artikkel EL 2006/1. Kui palju on Eestis soid? Rääkides Eesti väärtustest Euroopa ulatuses, viidatakse enamasti hästi säilinud loodusmaastikele. Sageli rõhutatakse Eesti sooderikkust ning meie soode ainulaadsust. Lüües lahti teatmeteose või kooliõpiku, saame teada, et 22% Eesti pindalast katavad sood.. „Oli palju põhjuseid, mis viisid selleni, et täna meie metsas chaga kasvab,” kõneles Pille. „Esiteks see, et elame metsa sees ja oma majast igas suunas näeme metsa. Teiseks oleme metsausku.” Kolmas põhjus: chaga kui seen on nende perele tuttav. „Mäletan, et väikese lapsena korjasime seda koos perega, kuivatasime ja see müüdi .... Metsamees Mati Sepp on valmis saanud järjekordse “Metsakasvatuse ABC” episoodi: “Tänase video eesmärk on selgitada kui palju kasvab aastas raieküpset metsa reaalselt juurde ja kui palju me raiume tuleviku arvelt välja. Minulgi oli seda varem raske mõista.” Räägitakse, et metsa aastane juurdekasv on 15 miljonit tihumeetrit ja väljaraie 12 miljonit. See …. EESMÄRK/PROJEKTIST. Kasvukohatüüp on oluline puistu karakteristik, sest tüübi nimetus ütleb metsa hästi tundvale inimesele väga palju. Vastava tüübi nimetusse on abstraktselt kodeeritud seal esinevad mullaliigid, puistu niiskusrežiim, puistu võimalikud boniteedid, saadava puidu väärtus ja kvaliteet, sobivus teatud puuliikidele ja ohud nende kasvatamisel, metsatööde …. Palju metskitsi elab Eestis? Sellele näiliselt lihtsale küsimusele on raske vastata, kui mitte võimatu. Graafikutel nähtavatest andmest saame arvestada ainult suurte tippude ja mõõnadega. Miks see nii on? Graafikutel võime jälgida metskitse arvukuse dünaamikat nn. ametlike loendusandmete järgi, taustaks küttimisandmed ja suurkiskjate arvukuse andmed.. Viimastel aastatel on selle kohta, kui palju põdrad erinevaid metsi on kahjustanud, tehtud üksikasjalikke uurimusi. Artiklis antakse ülevaade uurimise tulemustest ja põdraprobleemide käsitlemise võimalustest. PÕTRADE ARV KASVAS AASTATEL 1954-1980 PIDEVALT. 1954. aastal loendati Eestis ametlikel andmeil 880 põtra, 1958. aastal 1700 põtra.. Karu aastal proovime anda ülevaate sellest, millist elu Eesti karud elavad, kui palju neid meie metsades on ning miks on nende arvukus kasvamas. Kindlasti huvitab igaüht ka see, kas metsa minnes peaks karu pelgama ja kuidas teda kohates käituma peaks. Eesti Terioloogia Seltsi esimees Oliver Kalda kommenteerib karu valimist aasta loomaks .... Otsuse, kas müüa metsa raieõigust või mitte, peab langetama siiski selle põhjal, kas mets on küps ja millises seisukorras see on. „Kuusikute olukord Eestis on päris murettekitav. Väga palju on näha üraskite koldeid ja seda ka keskealistes metsades. Ja kui sellele olukorrale tähelepanu ei pöörata, siis paremaks ka midagi ei lähe.. Vaatamata emotsioonidele peab Eesti avalikkus jõudma isekeskis arusaamale, kui palju metsa on aastas mõistlik raiuda, ja selle arvu ka Euroopa Komisjonile välja käima. 16 Õiged küsimused, ja ongi selge, et raiemahu vähenemisega võivad mõned metsamehed end …